Trühvlid vihmas

Oma tavapärasel õhtusel metsaringil Lordiga oli mul kaasa Kaja Kahu raamat "Minu Guatemala". Lord nuuskis metsas ja ajas jälgi, mina jalutasin ja lugesin. Vihma veel ei sadanud, oli lihtsalt mõnusalt sombune. Selles mõnusas sombus kiskusid mõtted aina enam Lõuna-Ameerika peale. Tekkis igatsus olla taas San Pedro de Atacama`s, oaasis kus aeg seisab ja on raske end sundida lahkuma.

Rahutus on hinges juba pikemat aega. Seljakott on ootusärevalt toolil, endal ees pilk: "Kuna me läheme, kas nüüd??" Pidev võitlus käib soovide ja reaalsuse vahel.

Filmis "Šokolaad" valmistas Vianne Rocher’ oma šokolaadipoes iidse, Guatemala indiaanlaste, retsepti järgi imelisi šokolaadist maiuseid, mis äratasid kiiresti linnarahva uinunud isud ning ihad.

Asteegid kutsusid kakaod yollotl eztli, mis tähendab tõlkes “südame verd“. Mehhiko maiad nimetasid seda jumalate toiduks ja ohverdasid kakaod oma jumalustele. Kakaoube kasutati raha asemel, see oli rohkem hinnatud kui kuld või kõik muud asjad.
Algselt oli šokolaad röstitud, jahvatatud ning vahule löödud kakaomassist kokku segatud külm ilma suhkruta kange jook, mistõttu selle valmistajad, asteegid, nimetasid seda xocolatl (mõru vesi). Kakao oli ka esimene stimuleeriv jook, mis 16. sajandil Euroopasse jõudis.

Trühvlimass:
200 gr tumedat šokolaadi
60 gr võid
190 ml 35% koort
brändit, konjakit vmt

Glasuur:
100 gr tumedat või valget šokolaadi
2 spl õli (annab läiget)

Kuumutasin koore väiksemas potis keemiseni ja lisasin või. Tõstsin poti tulelt. Murdsin šokolaadi väikesteks tükkideks ja lisasin kuumale koore-või segule. Segasin kuni šokolaad oli täielikult sulanud. Silma ja maitse järgi lisa brändit, mina lisasin camparit. Mulle lihtsalt meeldib mõru magusus. Jahtunud segu tõstsin külmikusse paariks-kolmeks tunniks tahenema.
Enne külmikusse tõstmist jagasin trühvlimassi kolmeks, et lisada erinevaid täidiseid:
- pähklipuru;
- porgandimaremlaadi ja aplesinikoort;
- tšillimoosi.

Sulatasin glasuuri tarbeks veevannil šokolaadi. Vormisin näppudega trühvlimassist parajad kuulikesed ning kastsin need sulašokolaadi, veeretasin kakaos ja pähklipurus. Mõne kuulikese sisse puges mandel, mõne sisse aroonia mari. Šokolaadised kuulikesed asetasin küpsetuspaberiga kaetud kandikule hanguma.

"Kiusatusele järele andes ei saa inimene hukka, vaid alustab hoopis täiesti uut ja paremat elu."