Tšillimoos

Adreanliinirohke romantika looduskaunis kohas, eemal linna mürast, heas seltskonnas. Valju muusika mängis üle taamal vilja koristav kombain. Saun küdes. Lõdvestava tünnisauna oli seltskonna kogunemise ajaks vallutanud sukeldumishuvilised õlled. Pragisevast grillist ninna tungivad lõhnad käivitasid Pavlovi refleksi. Ohhhh, milline idüll.

Konservatiivsemad pugesid hiljem magamiskottidesse ja kes soovisid teada kuidas oleks olla hot dog, magas kahe suure ja paksu madratsi vahel. Elamusi kõigile.
Laupäeva hommik algas sõjalissportliku lahinguga. Laigulised ürbid üll ja maskid ees, võisime astuda julgelt lahinguväljale. Nägime välja nagu Ninja Kilpkonnad. Esialgne aukartus sõjameeste ees asendus peagi hasardiga.

Päris võhmale võttis see lahing. Ei ole lihtne olla snaiper ja samal ajal naerda nagu oleks sulle antud naerugaasi. Uhhh.

Uljamad Ninjad läksid tegid kiiremad tiirud ka ATV ja ATM-idega. Rajal alles läks ekstreemsuseks. Tsiklid olid petlikult tibatillukesed. Esimene ring oli ebalev ja väriseva lenksuga, teine ring juba juleti gaasi vajuta ja kolmas ring tahtis ka nokk tõusta. Kes sai enne pidama, kes hüüdis "tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt", unustades tiivad sirutada. Kõik käis kiirelt. Lendav Ninja maandus, paugu ja raginaga või oli see hoopiski mõni uus vagude ajamis stiil, kes seda teab.

Extreempargi laual lihtsalt peab olema midagi tulist ja vürtsikat. Midagi, mis on hea nii lihaga, kui ka jäätisega, eriti vanilje omaga. Uskuge, keele tagasi õngitsemine võtab pärast aega.

Ekstreemmoosi aka tšillimoosi jaoks varu:

200 g tšillipipart
1 kg punaseid paprikaid
5 küüslagu küünt
500g suhkrut
1 dl punast veini
näpuotsaga soola

Tšillipiprad puhastada seemnetest ja hakkida peeneks, samuti puhastada ja hakkida paprika. Hakitud tšilli ja paprika vala potti, samuti pressitud küüsalugu küüned, peale suhkur, sool ja vein, kuumuta madalaimal kuumusel umbes tunnike. Püreesta saadud keedus ja kuumuta veel 30 minutit, vahepeal vaikselt segades. Tõsta moos steriliseeritud purkidesse ja sulge õhukindlalt.

Väike sugulane Karolina (9 a) kommenteeris moosi: "Mmmmm, las ma mõtlen, ma tunnen et see on magus, kui ma veidi ootan läheb magus kurgulakke ja on tuline, selline magus tuline. See on nii hea moos, kas ma saaksin ühe purgi ka endale?"

Retsepti avastasin ajakirjast Oma Maitse 2011. aasta juuli numbrist.

Ettevalmistus maratoniks

Enne suuremat füüsilist pingutust vajab keha rohkem kütust, siis on toitumisspetsialistide ja ka maratoonarite soovitus - tugev süsivesikute rikas õhtusöök eelmisel õhtul ehk pasta, pasta ja veel kord pasta.

Rulluisumaratoni Pasta party eest hoolitses Vilde Tervisekohvik.

Stardin Tartu poole pühapäeva varahommikul, seega korraldasin pasta party kodus, valmistades keelt alla viiva spinatipasta kanafilee ja suvikõrvitsaga.

Korralik ports (300g) andis:

energiat 715 kcal, 17,88% päevanormist
süsivesikud 108,7g, 18,1%
valgud 36,2g, 30,17%
rasvad 24,62g, 20,52%
kiudained 4,94g, 10.98%

Pontšikud

Meenuvad minu esimesed pontšikud. Olin tookord vaatleja-taigna mekkija. Tulemas oli klassiõhtu ja tegime ettevalmistusi klassivenna juures. Keset vakstuga kaetud lauda oli suur valge roosade lilledega emailpott. Kõrval kohupiim, rest munadega, jahu, suhkur ja õli. Õli sõbrunes vana päevi näinud väikese potikesega. See pott, kui me vaid oleks mõistnud tema keelt, võinuks vesta hulgim lugusid maitsetest.

Nii rändasingi ühel päeval lapsepõlve maitsete radadel. Voolisin käte vahel ilusad sümmeetrilised pallikesed, lasin neil mõnuleda kuumas õlivannis kuldpruuniks, hiljem riputasin kaunistuseks üle tuhksuhkruga. Kõrvale tassike kuuma ja aromaatset rohelist teed, mmmmm.

Vajasin selleks:
400 g kohupiimakreemi
3 muna
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola

jahu, suhkur, vaniljesuhkur, riivitud sidrunikoor lisandusid tunde järgi.

Vahustasin munad (valge ja kollase eraldi) suhkruga, lisasin kohupiima, maitseained ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Segasin kõik ühtlaseks õlivanni igatsevaks massiks.

Hamster

Mingil hetkel, kui hanged olid veel kõrvuni ja temperatuur talumatult karm, hingeõhk isegi mitte ei auranud vaid lihtsalt külmus ja murdus kui rabe kõrsik. Ärkasin vara, no nagu ikka, mis ei tähenda et ka vara magama minnakse, riided selga ja koeraga jalutama. Püksid olid kuidagi liiga ümber, oooo, millised kurvid. Michelini mehikesele tegin silmad ette pikapuuga. Ta lihtsalt punastas ja häbenes oma luidrat vormi.

Hingeldama ajas see volüümikas vorm. Peegel, nagu muinasjutust, teatas armutu tõe: "Paksu, ma viskan su hamstri tähtkujust välja!! Mine tagasi oma nautleja tähtkujusse, aga ära unusta, naudinguid nauditakse, mitte ei pruugita!!"

Otsustasin ka kaalult küsida, et kas tõesti, kas mind tõesti ei soovita enam hamstri tähtkujusse??? Kaal oli samuti halastamatu oma sõnadega, öeldes: "Kas sa vahest sellele ka mõtled, kui valus mul on kui seisad mu peal???"
Ma ei olnud kunagi sellele mõelnud, numbrid olid nii ilusad suured displeil ja kaal ise alati naeratas mulle, küll virilalt, aga siiski.
Anusin peeglit ja kaalu, et nad jääksid minuga, lubades täita nende seatud kriteeriumid. Selleks oli jõuludeks jõuda tagasi nautleja tähtkujusse.
Pool teed nautleja tähtkujuni on astutud. Kaalu viril naeratus on asendunud naeratusega, peegel tervitab mind hommikul sõbraliku silmapilgutusega.
Naudin ja katsetan maitsete, aroomide, tundmustega.