Hamster

Mingil hetkel, kui hanged olid veel kõrvuni ja temperatuur talumatult karm, hingeõhk isegi mitte ei auranud vaid lihtsalt külmus ja murdus kui rabe kõrsik. Ärkasin vara, no nagu ikka, mis ei tähenda et ka vara magama minnakse, riided selga ja koeraga jalutama. Püksid olid kuidagi liiga ümber, oooo, millised kurvid. Michelini mehikesele tegin silmad ette pikapuuga. Ta lihtsalt punastas ja häbenes oma luidrat vormi.

Hingeldama ajas see volüümikas vorm. Peegel, nagu muinasjutust, teatas armutu tõe: "Paksu, ma viskan su hamstri tähtkujust välja!! Mine tagasi oma nautleja tähtkujusse, aga ära unusta, naudinguid nauditakse, mitte ei pruugita!!"

Otsustasin ka kaalult küsida, et kas tõesti, kas mind tõesti ei soovita enam hamstri tähtkujusse??? Kaal oli samuti halastamatu oma sõnadega, öeldes: "Kas sa vahest sellele ka mõtled, kui valus mul on kui seisad mu peal???"
Ma ei olnud kunagi sellele mõelnud, numbrid olid nii ilusad suured displeil ja kaal ise alati naeratas mulle, küll virilalt, aga siiski.
Anusin peeglit ja kaalu, et nad jääksid minuga, lubades täita nende seatud kriteeriumid. Selleks oli jõuludeks jõuda tagasi nautleja tähtkujusse.
Pool teed nautleja tähtkujuni on astutud. Kaalu viril naeratus on asendunud naeratusega, peegel tervitab mind hommikul sõbraliku silmapilgutusega.
Naudin ja katsetan maitsete, aroomide, tundmustega.